Mida küsida veebiarendajalt enne lepingu sõlmimist
🎧 Kuula kõiki artikleid järjest
Hea veebiarendaja ei peaks kartma küsimusi tööprotsessi, testimise ega lähtekoodi üleandmise kohta. Need teemad tasub selgeks rääkida enne lepingu allkirjastamist.
Miks neid küsimusi üldse küsida?
Veebiprojekti alguses keskendutakse sageli kujundusele, funktsionaalsusele ja hinnale.
Need on olulised, kuid mitte ainsad teemad.
Paljud probleemid ilmnevad alles hiljem:
- süsteemi ei saa üle võtta;
- puuduvad ligipääsud;
- lähtekood ei ole kliendi kontrolli all;
- uuenduste tegemine on keeruline;
- hooldus sõltub ainult ühest arendajast.
Seetõttu tasub enne lepingu sõlmimist uurida mitte ainult seda, mida ehitatakse, vaid ka seda, kuidas süsteemi hallatakse pärast valmimist.
Kas lähtekood kuulub kliendile?
See võiks olla üks esimesi küsimusi.
Selgita välja:
- kas kogu lähtekood antakse üle;
- kas kasutatakse Git-repositooriumi;
- kas kliendil on juurdepääs hoidlatele;
- mis juhtub siis, kui koostöö lõpeb.
Kaasaegses veebiarenduses on Git praktiliselt standard.
Kui projekt ei kasuta versioonihaldust, tasub uurida miks.
Kuidas toimub testimine?
Iga veeb töötab arendaja arvutis.
Oluline küsimus on, kuidas veendutakse, et see töötab ka päriselus.
Küsi:
- kas kasutatakse testkeskkonda;
- millised kontrollid tehakse enne avaldamist;
- kas testitakse mobiilivaateid;
- kas kontrollitakse vorme ja integratsioone;
- kas kasutatakse automaatteste.
Mida keerukam projekt, seda olulisemaks muutub testimise protsess.
Kuidas toimub avaldamine?
Avaldamine ehk deploy on koht, kus paljud probleemid tekivad.
Tasub uurida:
- kuidas muudatused jõuavad tootmiskeskkonda;
- kas enne avaldamist tehakse varukoopia;
- kas on olemas tagasipöördumise plaan;
- kes vastutab probleemide korral.
Kui vastus on "laeme failid FTP-ga üles", võib see viidata vananenud tööprotsessile.
Kes vastutab turvauuenduste eest?
Veeb ei lõpe avaldamisega.
Küsi:
- kes paigaldab turvauuendusi;
- kui kiiresti turvapaigad rakendatakse;
- kas olemas on hooldusleping;
- kuidas jälgitakse turvateateid.
Eriti oluline on see Drupal-projektide puhul, kus turvauuendused on tavapärane osa süsteemi elutsüklist.
Kuidas hallatakse ligipääse?
Veendu, et sul on kontroll järgmiste teenuste üle:
- domeen;
- server;
- Git-repositoorium;
- analüütika;
- e-posti teenused;
- kolmandate osapoolte integratsioonid.
Kõik kriitilised kontod peaksid kuuluma kliendile, mitte teenusepakkujale.
Kuidas toimub süsteemi üleandmine?
Hea projekt sisaldab ka üleandmisprotsessi.
Küsi:
- kas dokumentatsioon antakse üle;
- kas tehakse kasutajakoolitus;
- kas konfiguratsioon on eksporditav;
- kas süsteemi saab vajadusel teine partner üle võtta.
Kui süsteemi saab hallata ainult algne arendaja, on tegemist riskiga.
Kas kasutatakse standardseid tööriistu?
Kaasaegses Drupal-projektis võiks näha vähemalt järgmisi tööriistu:
- Git;
- Composer;
- testkeskkond;
- automatiseeritud varukoopiad;
- kontrollitud avaldamise protsess.
Need ei ole luksusfunktsioonid, vaid tavapärased töövahendid, mis aitavad vähendada riske ja hoolduskulusid.
Kas kõige odavam pakkumine on parim?
Mitte alati.
Odav pakkumine võib jätta välja:
- testimise;
- dokumentatsiooni;
- koolituse;
- migratsiooni;
- hoolduse;
- ligipääsetavuse kontrolli.
Seetõttu tasub võrrelda mitte ainult lõpphinda, vaid ka seda, mida selle hinna eest tegelikult tehakse.
Kokkuvõte
Hea veebiarendaja peaks suutma selgelt vastata järgmistele küsimustele:
- kelle kontrolli alla jääb lähtekood;
- kuidas süsteemi testitakse;
- kuidas tehakse avaldamine;
- kuidas hallatakse turvauuendusi;
- kuidas toimub üleandmine;
- millised tööriistad ja protsessid on kasutusel.
Need küsimused ei ole usaldamatuse märk.
Need aitavad veenduda, et projekt ei valmi ainult tänaseks, vaid on hallatav ja arendatav ka aastaid hiljem.
Vajad Drupal abi?
Kui artikkel puudutab sinu olukorda, ei pea kõike lõpuni lugema. Sinuga suhtleb päris inimene ja aitab järgmise sammuni jõuda.